BestCredit – laenukäitumise uuring

Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on Twitter

BestCrediti laenukäitumise uuring analüüsis 1000 eestimaalase laenukäitumist, sealhulgas mujalt kui pangast võetud laenude kasutamist. BestCredit OÜ on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte, kes pakub ettevõtetele ja eraisikutele finantseerimistooteid 2012. aastast. 

  • Suurimaid tarbimislaene võtavad 18-24 aastased.

Kuigi kõige suuremaid tarbimislaene võtavad noored, 18-24 aastased täiskasvanud, kasutavad nad raha läbimõeldult ja vastutustundlikult, näitab BestCrediti suur laenu-uuring 

“Noori täiskasvanuid on laenuvõtjate seas väga vähe, aga nende laenusummad ulatuvad kõige sagedamini üle 5000 euro,” selgitas BestCrediti juhataja August Käära. “Samas ei vasta tõele müüt, nagu oleks noored vastutustundetud kulutajad. Kõige sagedamini kasutavad nad laenuraha vajalike suuremate ostude tegemiseks, aga ka kodu ja sõidukiga seotud kulutusteks, ja püsivad tagasimaksetega täpselt graafikus.”

Pooled 18-24 aastastest laenuvõtjatest eelistavad pankadele alternatiivseid krediidiettevõtteid. “Noored ei jõua alternatiivsete laenutoodete juurde sugugi mittte põhjusel, et pank on nende laenutaotluse tagasi lükanud,” rõhutas Käära. “Enamiku jaoks on määrav hoopis asjaajamise kiirus ja lihtsus.”

Kõige väiksemaid tarbimislaene võtavad eakad, 65-aastased ja vanemad inimesed, kelle laenusumma jääb kõige sagedamini alla 500 euro. Nemad kasutavad seesuguseid laenutooteid ka kõige harvem, vaid iga kümnes neist on viimase kolme aasta jooksul võtnud kiir- või tarbimislaenu või kasutanud järelmaksu. Eakad kasutavad kiir- või tarbimislaenu enamasti elus ette tulnud ootamatute olukordade lahendamiseks. 

  • 3/4 Kirde-Eesti elanikest: tavainimene tasuvat töökohta ei saa

Tavalisel inimesel pole võimalik tasuvale töökohale saada, sest need jagatakse tuttavatele, usub lausa kolmveerand kirde-eesti elanikest.

Krediidiettevõte BestCredit kaardistas suures laenu-uuringus inimeste hoiakuid enda igapäevase toimetuleku ja majandamise kohta. “Meile avanes väga murettekitav pilt inimestest, kes ei usu enam, et neist endist midagi sõltub,” selgitas BestCrediti juhataja. “Kui inimene kaotab usu endasse ja võimesse enda elu muuta, siis ta enam ei pingutagi et elada homme paremini kui täna. Meie väike ühiskond ei saa seda endale lubada.”

Kogu Eestis leidis 47% vastanuist, et tasuvale töökohale saamine ei sõltu neist endist, vaid kohti tuttavatele jagavatest ülemustest.

“Et tasuv töökoht sõltub enim inimese enda püüdlustest, usuvad enim ülikooliealised ja värskelt tööturule sisenenud inimesed ja enda karjääri tipul olevad, 35-44 aastased inimesed, aga ka pensioniealised,” selgitas Käära. “Usu tasuva töökoha leidmisse enda pingutuste najal kaotavad aga noored keskealised vanuses 25-34, kes üldiselt tegelevad nii kodu kui pere rajamisega ja ilmselt ootavad, et karjäär edeneks oluliselt kiiremini. Sama lugu on pensionieelikutega, kes ilmselt tajuvad tööturul valitsevat noorusekultust.” 

  • 2/3 mitte-eestlastest: riik peaks tagama soodsa eluaseme

Ligi kaks kolmandikku mitte-eestlastest leiab, et riik peaks elanikele tagama mõistliku hinnaga eluaseme, selgus BestCrediti suurest laenu-uuringust.

“Laenu-uuringus uurisime ka inimeste üldisi tõekspidamisi isiklikes majandusasjades, millisena nähakse isiklikku ja millisena riigi vastutust enda eluga toimetulekul,” selgitas BestCrediti juhataja August Käära. 1000 Eesti elanikku hõlmanud uuringus nõustus väitega, et riik peaks inimestele kindlustama mõistliku hinnaga eluaseme, 41% eestlastest ja 64% mitte-eestlastest.

“Võis eeldada, et paljud sooviks vastutuse enda elutingimuste eest anda riigi õlule, kuid nii suur osakaal kahtlemata üllatas,” rõhutas Käära. “Tavalise inimese nutikus ja ettevõtlikkus, soov hästi teenida ja enda elujärje eest ise vastutada on parim sotsiaalne turvavõrk. Märgid, et inimesed ei usu enda võimalusse ja jätaks vastutuse pigem teistele, peaks ühiskoknda väga murelikuks tegema. Me ei tohi külvata arusaama, et keegi teine peaks sinu eest hoolitsema rohkem kui sa ise.”

Kõige tugevamalt toetasid elamispinna eest vastutuse riigile andmist pereloomise eas noored täiskasvanud. Tähelepanu väärib, et parema rahalise distsipliiniga inimesed kel on säästud ja kes peavad pere-eelarvet, usuvad palju rohkem inimese enda vastutusse kui säästudeta ja eelarveta inimesed.

Piirkonniti sooviks enim inimesi anda vastutuse eluaseme eest riigile Kirde-Eestis (61% vastanuist), vähim toetasid sellist nägemust Lõuna-Eesti elanikud (40%).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>