Kelle jalas on püksid?

Perekonnas on tihti kujunenud välja, kes on perekonnas otsustaja nn rahaasjades, kes peab arvestust maksude üle, kes planeerib eelarvet, kes määrab kulutuste suurused jne. On ka teistmoodi, kus arvestus käib personaalselt – igaüks tasub omad kulutused ja peab iseenda kulutuste ja sissetulekute kohta arvestust. Teine kehtib pigem perekondades, kus veel pole lapsi.

Eraldi rahakotiga peredes on mõnevõrra lihtsam seetõttu, et ei teki küsimusi ega vaidlusi raha kulutamise kohta. Igaüks kulutab just niipalju, kuipalju on võimalik ja tahtmist. Suuremad ostud kodu või meelelahutuse tarbeks lepitakse kokku ja tasutakse tavaliselt pooleks, niisamuti ka ühise kodu igakuised jooksvad maksud.

Kui perekonnas on ühine rahakott, tekitab see tihti küsimusi sellel poolel, kes igakuiselt otseselt arvestust ei pea, kuid annab igakuiselt oma panuse. Et rahaasjades ei tekiks segadust, tuleb perekonnas rahaasju arutada regulaarselt ja otsused kulutuste kohta vastu võtta kahepoolselt.

Segaduse vältimiseks aitab kaasa:

• Kooskõlastamine arusaamad sissetulekutest ja väljaminekutest;
• Pidage pere-eelarvet paberil või arvutis, mis on mõlemale poolele arusaadav;
• Kokkulepetest kinnipidamine ja arutamine väljaminekute suhtes;
• Andke üksteisele piisavalt vabadust otsustada;
• Minu, sinu ja/või meie raha – see tuleb läbi rääkida.

Ühised kohustused, nagu näiteks eluasemelaen, jälermaksud, väikelaenud tasutakse ühise rahakotiga peres ühisest eelarvest. Paarid, kus on rahakotid eraldi, soovitatakse teha ühine pangakaart, kust katta ühised kulutused – näiteks toit, ühised võimalikud laenud (eluasemelaen, hüpoteeklaen). Kumbki pool kannab pangakaardile igakuiselt teatud – või kokkulepitud summa. BestCredit.ee soovib Sulle mõistlikku rahakasutust ja läbimõeldud eelarveid, kuhu kindlasti jääb ruumi ka igakuisele “vaba raha” lahtrile.