Kingitused, kingitused ja kingitused!
Detsember – see on kuu, mida paljud inimesed lausa kardavad. Põhjuseks on närvesööv kingiotsimine ning sellega kaasnevud kulutused. Usinamad inimesed on juba varakult mõned kuud tagasi jõulukinke hakanud varuma, siis pole ühes kuus korraga nii suurt kohustust.
Tõsi see on, et jõulud on muutunud väga materiaalseks sündmuseks. Lapsed seostavad jõule ainult kingitustega – kingituste nimekirjad on pikad ja hästi läbi mõeldud. Jõuludega kaasnevad jõulutraditsioonid on jäänud tahaplaanile. Juba detsembrikuu algusest on lastel põnevust palju – käima hakkavad ju päkapikud ja kingitusi tuleb lausa iga päev.
Meenutame veidi, millised on unustatud jõulukombed ja kuidas peeti jõule eelmistel sajanditel. Ehk tasub mõned kombed meelde jätta jõulu- või uusaastaõhtuks ja tuua veidi vaheldust tänasele suurele kingitrallile. Arvatakse, et jõuluvana hakkas Eestimaal kingitusi tooma umbes 19. sajandi esimesel poolel ning kingitusi said ainult lapsed ja teenijad. 20. sajandil oli siiski tavaks juba ka see, et kingitusi said kõik pereliikmed. Kingitusteks olid kommid, piparkoogid, omakootud sallid ja kindad.
Jõulud olid Eestis alates 1950. aastatest lausa keelatud. Jõulupuu ehtimine kodudes oli samuti keelatud. Salaja seda siiski tehti. Jõulupühade ajal pidid lapsed koolis käima, kes sellel päeval puudus, pandi häbiposti seisma. Sellega seoses jätkasid jõulupuu ehtimist need pered, kellele jäi siiski see tava alles ja oli kujunenud traditsiooniks.
Kogu jõuluöö pidi olema ärkvel, et mitte ülejäänud aasta unine olla. Kui muidu ei jaksa üleval olla, siis kasvõi vahetustega. Süüa tuli 9 kuni 12 korda öö jooksul või tuli lauale panna vastav arv roogasid, märgiks, et uuel aastal oleks toitu küllaga. Kui mõni toidupala maha kukkus, siis ei tohtinud seda üles võtta. Ja üldse ei tohtinud laua ega voodi alla valgust näidata, isegi mitte vaadata sinna poole. Pidi tooma halba õnne.
Jõuluajal polnud lubatud tööd teha. Ei tohtinud teha ka kärarikkaid asju. Samuti oli keelatud naistel igasugune näputöö (kudumine, tikkimine jm). See oli keelatud selleks, et mitte meelitada hunte ja usse koju. Kõige suuremad ja enamus ettevalmistustöid tehti 21. detsembril. Eluruumid koristati väga hoolega ja peale koristamist ei tohtinud põrandaid enam pühkida enne, kuni jõulud möödas. Muidu võib õnne majast minema pühkida. Peale koristustöid toodi majja jõuluõled. Jõuluõled summutasid samme, et hingedel oleks vaikne olla. Jõuluõlgedel söödi, mängiti mänge ja ka magati. Pererahvas jättis voodid tühjaks esivanemate hingedele. Ka oli hingedele asetatud toit lauale ja elukohtades pidi terve öö tuli põlema. Toidunõudel ei tohtinud olla kaasi peal. Ikka hingede tarvis kõik.
Uue aasta alguses peale südaööd võisid poisid ja mehed minna küla peale uut aastat soovima. Kui uuel aastal astus uksest sisse naisterahvas, pidi talle meeste püksid kaela viskama – siis ei kaduvat õnn ära.
BestCredit.ee arvates ei tasu jõulukingitustega liialdada ja väärtustada rohkem perekonnaga veedetud aega. Kui siiski detsember tuleb ootamatult ja kingitusi pole varutud, siis tasub meeles pidada, et kingitus tuleb südamest ning pole oluline, millise hinnaga see on muretsetud. Kaunist jõulukuud!