Säästa on võimalik ka väikesest palgast

Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on Twitter

Tundub, et Eesti keskmisest palgast on raske midagi kõrvale panna. Paljud elavad palgapäevast palgapäevani ning kui juhtub midagi ootamatut – isegi kui see on meeldiv, näiteks suur allahindlus, siis lihtsalt pole vajalikku summat kuskilt võtta. Kui külmkapp lakkab äkki töötamast, hambavalu sunnib viivitamatult arsti poole pöörduma või pakutakse poole hinnaga sinu unistuste diivanit, siis on hilja raha koguma hakata. Väikelaen ehk tagatiseta kiirlaen ongi mõeldud selleks, et leida olukorrast võimalikult valutu väljapääs.

Võib tunduda, et mis siin vahet on – kui inimene ei suutnud varem säästusid koguda, kuidas saab ta siis hakkama väikelaenu tagasimaksmisega? Meie kogemus näitab, et väikelaenu tasutakse väga korralikult, sest inimesed leiavad ikka võimaluse, kuidas kokkuhoidlikumalt majandada. Tõsiasi, et säästmisele varem ei mõeldud, on rohkem kinni mõtteviisis ja harjumustes, mitte võimalustes.

Hoia ostutšekid alles ja tee kulude ülevaade

Kõik soovitused selleks, kuidas raha kokku hoida, algavad igapäevaste kulutuste kirja­panemisest. Pere-eelarve koostamiseks võib kasutada tasuta arvutiprogramme, aga tegelikult sobib ka tavaline Exceli tabel selleks väga hästi. Alustuseks pane kirja põhilised tootekategooriad, millele sa kulutad, nt toit, majapidamiskaubad, ravimid, kodukulud (üür, elekter, kommunaalmaksed), meelelahutus jne. See annab sulle kõige kiirema ja ausama ülevaate sellest, kuhu siis ikkagi raha kaob. Kulutuste kõrvale tee tulude lahter, kuhu paned kirja palga, lapsetoetused, „mustalt“ teenitud raha jms. Viimaseks tee hetkeseis: tulud miinus kulud.

Kulutusi on kõige hõlpsam kirja panna nii, et võtad iga ostuga tšeki, hoiad selle alles ning paari-kolme päeva tagant märgid kulud tabelisse. Mida tihedamini tabelit täita, seda parem ülevaade olukorrast on.

Mis võib selguda?

Muidugi on iga inimese tarbimisharjumused erinevad, ent mõned sagedasemad „üllatused“ võib siiski välja tuua. Harilikult on inimestel hea ülevaade arvetest, mida makstakse kord kuus – see, palju kulus elektrile või telefonile, on selgelt näha. Hoopis raskem on jälgida kulutusi toidule, majapida­mis­kaupadele või meelelahutusele. Kui liita kokku kõik sigaretipakid, snäkid ja joogid, siis võib selguda, et number on palju suurem sellest, mida olid ette kujutanud. Kinos ostetud popcorn, töö juures kohvi kõrvale võetud saiake, märkamatult arvutis olemise kõrvalt ära söödud pitsa on asjad, millest loobumine on kasulik nii rahakotile kui tervisele.

Paljud inimesed on tunnistanud, et kui nad mõtlevad enne poodi minekut läbi, mida oleks tarvis osta, siis on arved palju väiksemad, sest võtmata jäävad ahvatlevalt lõhnavad ning isuäratavad valmistoidud. Sellepärast soovitatakse ka tühja kõhuga poodi mitte minna, ent seda on tegelikkuses raske korraldada – kui ollakse harjunud, et poest käiakse läbi teel töölt koju, siis on raske inimest veenda, et ta läheks kõigepealt koju, sööks kõhu täis ning asutaks ennast siis uuesti välja minema. Küll aga võiks kujundada endale harjumuseks võtta lõunasöök tööle kaasa. Enamasti on see ka tervislikum, sest toidukogused on enne läbi mõeldud ja sellepärast ei teki olukorda, kus stressi või igavust peletatakse toiduga.

Headeks kokkuhoiunippideks on ka taaskasutuskeskused ja raamatukogu ning digilehe eelistamine. Samm-sammult oma harjumusi muutes leiad, et igas kuus on võimalik kokku hoida arvestatav summa, ilma et see tähendaks suuri ebameeldivaid ümberkorraldusi elus.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga